posted Feb 10, 2011 11:33 AM by Tiina Mölder
Idee ja teostus: Tiina Mölder, Kaja Kann, Helen Reitsnik, Jarmo Karing, Kalle Tikas
Kunstnik: Liina Keevallik
Kaamera: Martin Sookael
Fotod: Margus Terasmees
Kaasprodutsent: Kanuti Gildi SAAL
Koostööpartnerid: Pardimäe Lokaal, Vasta kool, Von Krahli Teater
Toetajad: Eesti Kultuurikapital, Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, Hasartmängumaksu Nõukogu
Kestus: 60’
Pilet: 5.11/7.99 EUR (80/125 EEK)
http://zuga-process.blogspot.com
ZUGA ühendatud tantsijad - Tiina, Helen, Kaja, Jarmo ja Kalle kutsuvad
endale publiku külla Kanuti Gildi SAALi. Arutama teemal „mis saab, kui
sõbrad jäävad vanaks".
Kanuti Gildi SAAList on saanud meie kodu. Vahel on olnud katseid sellest
eemalduda. Saada täiskasvanuks. Olla iseseisev. Lõhkuda. Teha asju
teistmoodi. Puberteediiga on möödas ja taas on leitud tee
lapsepõlvekoju, kust kõik alguse sai. ZUGA on tantsukompanii, mis on
olemas ainult siis, kui ZUGA seda väga tahab. Selleks ei piisa ühe
inimese tahtest või ponnistustest. Aastal 2000 me tahtsime väga. Meri
oli põlvini. Ka Eesti Vabariik oli uus ja avatud. Andsime etendusi New
Yorgis, San Diegos, Jekaterinburgis, Saksamaal, Rumeenias, Hollandis ja
mujal. Hea Ameerika onu Soros toetas meie tegevust. Me olime tähtsad.
Perioodil 2006 - 2010 tegutsesid ZUGA liikmed eraldi. Igaüks tegi
sellist tööd, mida tema isiklikult kõige rohkem soovis või paremaks
pidas. Reise jäi järjest vähemaks. Samuti toetusi. Maailm muutus
kitsamaks. 2010 tekkis kõigil korraga soov koguneda. Uuesti kogeda seda
grupitöö võlu ja valu. Aru saada, mis on juhtunud vahepeal nii meie
isiklikus maailmavaates kui ka laiemas kultuuripildis. ZUGA puhul ei
ole keegi tähtsam kui teine. Nüüd, kus vanus läheneb 40-le, ei ole enam
reegel ka see, et kes kõvemini karjub, selle mõtted on õigemad.
Hakkasime uuesti looma reegleid, milleta ei ole koostöö võimalik.
Kokkuleppeid, mis ei ole kompromissid. See aga on pagana raske. Tööd
tehes tekkis tihti tunne, et äkki on mitte kunagi parem kui hilja. Nüüd,
kus esietenduseni on kaks nädalat, võime me öelda, et see on võimalik
ja see on äge. Hoopis teistmoodi kui üksi nurgas konutada.
Rõõmsa ja sõbraliku kohtumiseni!
|
posted Feb 10, 2011 11:31 AM by Tiina Mölder
Tants ja mäng: Tiina Mölder, Helen Reitsnik,
Triin Lilleorg, Kärt Tõnisson Kunstnik: Liina Tepand
Muusikaline kujundus & tehnilised lahendused: Kalle Tikas
Kaasprodutsent: Kanuti Gildi SAAL
Toetajad:
Eesti Kultuurkapital, Eesti Hasartmängumaksu Nõukogu, Von Krahli Teater
Kestus: 30 min
Esietendus: 10.10.2009 Kanuti Gildi SAALis
´Tants saab kokku mänguga. Rongisõit läbi liikumise, helide,
muusika. Järjepanu saavad tähelepanu erinevad kehaosad: jalad kõnnivad,
jooksevad, hüppavad, kukuvad; käed silitavad, paitavad, lendlevad,
haaravad kinni; pead noogutavad, pööravad; silmad pilguvad ja tantsivad.
Toole ei ole, istutakse maas. Kes vaatab, vaatab, kes julgeb, lööb kaasa ka.
Etendus pälvis Salme Reegi auhinna ning Sõltumatu tantsu auhinna. |
posted Feb 10, 2011 11:30 AM by Tiina Mölder
Idee, lavastus, dramaturgia ja esitus:
Jarmo Karing, Christian Veske
Koreograafia: Jarmo Karing
Lavakujundus, kostüümid: Katri Kikkas
Video: Carl Fermor, Marti Savi
Tehniline tugi: Kanuti Gildi SAAL/ Revo Koplus
graafiline kujundus: Katri Kikkas
foto: Kadri Mikkor-Roselis, Eret Kuusk
Kaasprodutsent: Kanuti Gildi SAAL
toetajad:
Kultuurkapital, Avatud Eesti Fond,
Hasartmängumaksu Nõukogu
Kestus: 45 min
Esietendus: 29. nov. 2007 Kanuti Gildi SAALis
´Mõte Aadamast ei olnudki nii…´ on kultuuriprojekt, mille teemaks mees ja mehelikkus.
Meie ühiskonnas on mees tugeva sotsiaalse surve all – mees peab olema edasipürgiv, edukas,
agressiivne, kaitsev, otsustav. Emotsioonidest on lubatavad viha, rahulolu, üleoleku tunnetamine.
Kas Teie arvates eksisteerivad meeste ja naiste tööd? Kui jah, siis millised need on
ja mille alusel Te neid niiviisi jaotate?
Millised on tööd, mis mehele ei sobi?
Juhul, kui arvate, et mees peab lähisuhtes oma mehelikkust tõestama, siis kuidas ta seda teha saab?
Mil viisil on mehelik enda tundeid näidata enda partnerile?
Juhul, kui Teil on/oleks poeg, siis millised oleksid mehelikkuse kriteeriumid, mida soovite
temas näha ja kasvatada?
Etendusega käib koos dokumentaalfilm, mis selgitab etenduse tööprotsessi.
Fotonäituse raames esitatakse koostöös kahe noore naisfotograafi silmade läbi
21.sajandi eesti meest tema erinevates rollides. |
posted Feb 10, 2011 11:29 AM by Tiina Mölder
koreograaf-lavastaja: Jarmo Karing
esitus: Raido Mägi
kunstnik: Karel Rahu
muusika: Peeter Rästas
valgus: Jarmo Karing
kaasproduktsioon: Kanuti Gildi SAAL
tänud ja toetajad:
Eesti Rahvuskultuurifond, Eesti Kultuurkapital ja
Katri Kikkas
kestus: 45´
Tehniliselt on etendus "3006- must. Osa 2" soov muuta tants filmiks.
Sisuliselt on etendus väljavõte hetkest kui sa seisad stardijoonel ja
ootad stardipauku. Veel enne kui sa jooksed lihaseid pingutades finiði
poole, mõtled sa möödunud suvele (imelisele puhkusele mererannas), oma
armastatud inimesele (kes vaatab sind tribüünilt), lapsepõlve traumale
(kui sa kukkusid nina veriseks), esimesele seksikogemusele (mis toimus
pimedas ruumis ja midagi ega kedagi näha polnud) ja siis kõlab
stardipauk ning sa jooksed ja jooksed ja jooksed.
Enam sa ei mõtle. |
posted Feb 10, 2011 11:27 AM by Tiina Mölder
Idee: Tiina Mölder, Kaja Kann, Bush Hartshorn /UK/
Tekstid ja esitus: Kaja Kann, Bush Hartshorn
Koreograafia ja videorežii: Tiina Mölder
Montaaž: Taavi Varm, Aleks Tenusaar
Originaalmuusika, lavakujundus ja valgus: Kalle Tikas
Kaasprodutsent: Kanuti Gildi SAAL
Toetajad:
Tallinna Kultuuriväärtuste Amet; Kultuurkapital; Briti
Nõukogu; THEOREM, EL Kultuur 2000 programmi toetusel;
EREL Group Residences & Apartments
Kestus: 80`
Esietendus: 26.02.2006 Kanuti Gildi SAALis
Eesti teatri aastaauhind - parim tantsulavastus 2006. a.
Philip Morrise auhind "Aasta tegija 2006"
On Naine ja on Hunt. Nad mõlemad elavad üksinda.
Naine teab Hunti, Hunt elab ta lähedal, aga nad ei kohtu kunagi
päriselt ega räägi üksteisega. Hunt teab Naist ka. Nad elavad
lähestikku, lähevad üksteisest mööda ja teavad üksteise tegemisi.
Naine ootab, ta ei tee midagi peale oma igapäevaste toimetuste - vaatab
aknast välja, toob vett, koob, teeb süüa - aga ei söö kunagi. Sageli
teeb ta väga palju süüa - erinevaid konserve ja hoidiseid (sissetehtud
köögiviljad, seened, liha, kala). Keldris on tal pikk riiul täis
igasugu hoidiseid. Näib nagu ootaks ta kellegi tulekut. Tal on vaja oma
maja, oma kassi ja oma asju. Tal on palju aega, tal ei ole kiiret.
Hunt elab üksinda, ilma teiste huntideta. Hunt elab metsas. Võib-olla
on Hunt karjast välja visatud või on ta liiga vana elamaks hundikarjas.
Võib-olla Hunt ei taha kolida mujale elama. Võib-olla Hunt ootab, et
midagi juhtuks. Hunt püüab kala. Hunt ei vaja asju, kui tal on midagi
vaja, siis ta võtab, mis puudu. Hunt ei kogu midagi. Hunt on näljane,
sellepärast püüab ta kala. Hunt kõnnib otse.
Etenduse muusika kirjutamisel on autor saanud inspiratsiooni eesti
rahvamuusikast "Targa rehealune".
Videopildid on filmitud Jõepere talus Pärnumaal.
ZUGA tegi seekord koostööd Bush Hartshorniga Leedsist Inglismaalt. Bush
lõpetas 1982. aastal Darlingtoni Kunstide Kolledži. Töötanud
veoautojuhina, näitlejana mitmetes Inglise teatrikompaniides, teinud
tele- ja filmirolle. Tegutsenud dramaturgi ja kuraatorina Hollandis ja
Belgias. Olnud Manchesteri mõjuka teatri Green Room direktor. Inglise
rahvusliku tantsuagentuuri Yorkshire Dance direktor. Bushi
jalgpallimeeskond on olnud alates aastast 1960 Liverpol FC, tal on kaks
last, tema lemmiktoit on Kaja tehtud seened.
*Pauli Päevik "Sirp" / sept 2006*
Üks vihasemaid arutelusid tekkis ZUGA etenduse "Naine ja hunt" üle.
Mina lihtsalt ei saanud aru, miks peab näitama amatöörlikku teatrit
eesti draama festivalil. Lavastus tegeleb lavategevuses osalejate
sügavalt sisemiste ja sinna sisse ka jäävate probleemidega.
Kommunikatsiooni võimalikkus või võimatus. Igavavõitu, kas pole? Veel
enam, miks peab õnnetu vaataja taluma Kaja Kanni puuinglise keelt?
Vastus uudishimulikele-nõudlikele teatrikülastajatele: esinejat ei
huvitagi kommunikatsioon. Esineja vastas umbes nii: "Las taluvad mu
jubedat inglise keelt, tean küll, et ma seda ei oska, mis siis. Mul
suva."
*Andres Keil "Postimees" / sept 2006*
Nii juhtuski, et festivali esimeste päevade hitiks kujunes hoopiski
ZUGA Ühendatud Tantsijate «Naine ja hunt». Ausalt ja suure
empaatiavõimega jutustatud lugu inimesest ja tema seosest inimesega.
Kommunikatsioonivõimest ja -võimetusest. See on teater, mis näitab
veenvalt, et sõnade pelgast kirjapanekust ja päheõppimisest ei piisa. |
posted Feb 10, 2011 11:26 AM by Tiina Mölder
Idee ja teostus: Kaja Kann, Tiina Mölder, Mairika Plakso
Muusika:
Kalle Tikas, Kärt Johanson ja Robert Jürjendal, 'Collage',
Amon Tobin, Siiri Sisask/RAM, 'Horoskoop'
Video: Mihkel Putrinš
Toetav meeskond: Kalle Tikas, Lauri Sepp, Mihkel Putrinš jt
Kaasprodutsendid:
Kanuti Gildi SAAL (Tallinn); Springdance (Utrecht)
Eriline tänu:
Dans in Kortrijk (BEL), Põlva Kultuuri- ja Huvikeskus,
Põlva Ühisgümnaasium, Põlva Linnavalitsus, Eesti Kultuurkapital,
Tallinna Kultuuriväärtuste Amet
Kestus: 60'
Esietendus: 5. aprillil 2005 Kanuti Gildi SAALis
Savi on sellise struktuuriga, et sa ei saagi aru, kus on savi, kus on
vesi. Sa ei saa vett savist eraldada, nad hoiavad üksteist nii kõvasti
kinni. Kui vesi läheb savi sisse, siis savi ja vesi on koos, nad
muutuvad üheks asjaks. See on maa all kogu aeg. Ja see ongi see savi.
Alguses vaatad, et nagu polegi, aga siis vaatad veel, ja on küll. Kui
võtad muru pealt ära, on kõigepealt muld ja pärast on savi. Ja muld ja
savi ei segune, sest vesi mulla sees teeb mulla sopaks, aga savi jääb
saviks. Ja sellest savist saab igasugu asju teha, seda savi pole vaja
kuumutada. Teed valmis ja need asjad on väga head asjad. Need on halli
värvi. Kõige viimane savikiht on ikka veel savi, sealt edasi on juba
muld või õhk või muu. Ja kui seeme kukub savi viimasele kihile, tekib
sinna ümber rõngas ja siis teine. See on tegelikult laine. Seeme hakkab
savi sees idanema. Savist väljapoole ei saa minna, sest savi ei lase
lahti. Seeme hakkab allapoole kasvama. Kui sa vaatad ülevalt, siis
lehed lähevad alla poole. Aga kui sa vaatad alt, siis lehed tulevad
minu poole. |
posted Feb 10, 2011 11:25 AM by Tiina Mölder
Autor ja esitaja: Kaja Kann
Muusika autor: Kalle Tikas
Kaasprodutsendid:
Kanuti Gildi SAAL, Dans in Kortrijk, SPRINGDANCE
Eriline tänu:
Talinna Kultuuriväärtuste Amet, Eesti Rahvuskultuuri
Fond, Eesti Kultuurkapital
Kestvus: 38'
Esietendused:
13. 14. apr. 2005 festivalil "dans@tack" Kortrijkis /BEL
12. mail ZUGA spetsiaalil Kanuti Gildi SAALis /Tallinn
Philip Morrise auhind "Aasta tegija 2005"
Külmaveekraani taga on külmaveetoru ja selle taga on külmaveetünn ja
soojaveekraani taga on soojaveetoru ja soojaveetoru taga on
soojaveetünn.
Ma olen rumal, kõik on avastatud enne mind, aga mul on vaja avastada
asju ise ? omapead ? algusest lõpuni. Vastasel juhul ma kaotan huvi.
Faktid ei aita mind edasi. Selleks, et asjadest aru saada, on mul vaja
saada aru, mida üksik sõna tähendab ja võtta sealt tagant ära kõik, mis
on suhteline ja sõltuv või emotsionaalne. Etenduses ma kommenteerin
asju, millest ma olen aru saanud. |
posted Feb 10, 2011 11:23 AM by Tiina Mölder
[
updated Feb 10, 2011 11:25 AM
]
Autor ja esitaja Tiina Mölder
Video: Mihkel Putrinš
Muusika:
Kärt Johanson ja Robert Jürjendal, Amon Tobin, 'Collage'
Kaasprodutsendid: Kanuti Gildi SAAL, SPRINGDANCE
Eriline tänu:
Talinna Kultuuriväärtuste Amet, Eesti Kultuurkapital
Kestvus: 23'
Esietendus:
12. mail 2005 ZUGA spetsiaalil Kanuti Gildi SAALis /Tallinn
Kevadel petavad kõik linnud, hanepojad ja kanapojad ka petavad. See
väide on siiski vana pärimuse mandumine, kuna algse ja veel siiamaani
ka üldise uskumuse järgi petavad ainult rändlinnud, kusjuures ärgem
unustagem, et metshaned ja -pardid on ju rändlinnud, kellelt linnupete
on laiendatud ka kodulindudele. |
posted Feb 10, 2011 11:22 AM by Tiina Mölder
Autor ja esitaja Mairika Plakso
Muusika: Siiri Sisask/RAM, 'Horoskoop'
Kaasprodutsendid: Kanuti Gildi SAAL, SPRINGDANCE
Eriline tänu:
Põlva Kultuuri- ja Huvikeskus, Põlva Ühisgümnaasium,
Põlva Linnavalitsus, Eesti Kultuurkapital,
Tallinna Kultuuriväärtuste Amet
Kestvus: 25'
Esietendus:
12. mail 2005 ZUGA spetsiaalil Kanuti Gildi SAALis /Tallinn
|
posted Feb 10, 2011 11:19 AM by Tiina Mölder
Idee ja teostus: Tiina Mölder, Kaja Kann, Helen Reitsnik
Tants ja mäng:
Mairika Plakso, Kaja Kann, Helen Reitsnik, Tiina Mölder
Kunstnik ja tehniline teostus: Kalle Tikas
Multikad: Maike Lond
Fotod: Kristiine Kikas
Produtsendid: ZUGA, Kanuti Gildi SAAL
Toetajad: Kanuti Gildi SAAL, Eesti Kultuurkapital
kestus: 40'
Esietendus:
14. novembril 2004 Kanuti Gildi SAALis
Draamake 2006 - publiku puudutuse auhind
Etendusele ootame 5- kuni 10-aastaseid vaatajaid.
Meie jaoks on põnev proovida, kuidas lapsed näevad tantsu ja liikumist.
Kas nende fantaasia hakkab tööle, nähes kahte keha üksteise ümber
mässinult mööda põrandat ronimas. Kas nad näevad selles kuuseokast
tassivat sipelgat ja vaatavad põnevusega või ütlevad, et see pole ju
tants. Või on nende jaoks põnevad üksteisele lähenevad põlved või
itsitavad varbad? Meie kavatsuseks oli teha etendus, mis oleks
vaatajate fantaasiat ergutav ja kaasa tõmbav, liikumistega anname neile
niidiotsi, kust ise oma lugu edasi mõelda. Pakume vaatamiseks
igapäevaelus harjumatuid olekuid ja olukordi. Lastele jääb võimalus ise
mõelda, kas harali jalgadega liikuv inimene on tema jaoks putukas või
hoopis müstiline kombitsatega olend või on see ilus tants või ?
Etenduse vaatajatel on võimalik ka ise mängu sekkuda, kas tormilise
reageeringuga või mängulustiga või tekib hoopis soov hetkel toimuvat
sõbraga arutada. See kõik on lubatud.
Selleks oleme saali palunud ainult 5- kuni 10-aastased vaatajad.
Vanematele ja õpetajatele, kes saadavad lapsed etendusele, oleme
mõelnud eraldi programmi Kanuti kohvikus, kus saab juua teed ja kohvi,
vaadata multikat ning mängida erinevaid lauamänge.
*Mart-Matteus Kampus, 13-aastane, "Postimees" / 16.11.2004*
Mulle «ZUGA lastekas» meeldis. See, kuidas nad kiiresti tantsisid või
pigem liikusid ja jooksid teiste ümber ringis, meenutas mulle
igapäevast elu ja unustamist, sest inimesed töötavad, töötavad ja
töötavad ning unustavad kogu aeg midagi ära.
Siis hakkasid nad suvaliselt mööda lava jooksma ja pidi nende eest ära
tulema, see meenutas mulle äriinimesi, kes julmalt inimesi eest ära
lükkavad, peaasi, et äritehingud valmis saaksid.
Muusika oli tehtud nii, et kui nad kiiresti tantsisid, siis järsku jäi
muusika seisma, mis jällegi meenutab näiteks koolipäeva ja pausid on
nagu vaheajad.
Muusika oli hoogne ja hästi valitud. Istetoole ei olnud ja nii pidi
vastu seina toetama, aga see oligi hea, sest tants oli terves ruumis ja
näiteks kui üks tantsija sinu poole tuli, siis pidi eest ära minema ja
teed tegema. Valgusefekte eriti ei olnud, ainult lõpus läksid tantsijad
ühe sirmi taha ja oli nagu varjumäng.
Minu jaoks oli see esimene tantsuetendus ja ma lähen kindlasti veel
vaatama.
Ainus miinus – etendus oleks pidanud veidi pikem olema. |
|
