Idee ja teostus: Kaja Kann, Tiina Mölder, Mairika Plakso
    Muusika: 
    Kalle Tikas, Kärt Johanson ja Robert Jürjendal, 'Collage',
    Amon Tobin, Siiri Sisask/RAM, 'Horoskoop'
    Video: Mihkel Putrinš
    Toetav meeskond: Kalle Tikas, Lauri Sepp, Mihkel Putrinš jt
    Kaasprodutsendid: 
    Kanuti Gildi SAAL (Tallinn); Springdance (Utrecht)
    Eriline tänu: 
    Dans in Kortrijk (BEL), Põlva Kultuuri- ja Huvikeskus,
    Põlva Ühisgümnaasium, Põlva Linnavalitsus, Eesti Kultuurkapital,
    Tallinna Kultuuriväärtuste Amet
    Kestus: 60'
    Esietendus: 5. aprillil 2005 Kanuti Gildi SAALis
    

Savi on sellise struktuuriga, et sa ei saagi aru, kus on savi, kus on vesi. Sa ei saa vett savist eraldada, nad hoiavad üksteist nii kõvasti kinni. Kui vesi läheb savi sisse, siis savi ja vesi on koos, nad muutuvad üheks asjaks. See on maa all kogu aeg. Ja see ongi see savi. Alguses vaatad, et nagu polegi, aga siis vaatad veel, ja on küll. Kui võtad muru pealt ära, on kõigepealt muld ja pärast on savi. Ja muld ja savi ei segune, sest vesi mulla sees teeb mulla sopaks, aga savi jääb saviks. Ja sellest savist saab igasugu asju teha, seda savi pole vaja kuumutada. Teed valmis ja need asjad on väga head asjad. Need on halli värvi. Kõige viimane savikiht on ikka veel savi, sealt edasi on juba muld või õhk või muu. Ja kui seeme kukub savi viimasele kihile, tekib sinna ümber rõngas ja siis teine. See on tegelikult laine. Seeme hakkab savi sees idanema. Savist väljapoole ei saa minna, sest savi ei lase lahti. Seeme hakkab allapoole kasvama. Kui sa vaatad ülevalt, siis lehed lähevad alla poole. Aga kui sa vaatad alt, siis lehed tulevad minu poole.